Tartu Ülikooli kunstimuuseum eksponeerib muuseumi kõige vanemat eset

Foto Andres Tennus

Tartu Ülikooli kunstimuuseumis on 16. jaanuarist 31. märtsini välja pandud sumerikeelse kiilkirjaga savikoonus, mis on pärit umbes 22. sajandi teisest poolest enne Kristust. Selle annetas Tartu Ülikooli muuseumile 2019. aasta lõpus Viini Ülikooli emeriitprofessor Gebhard J. Selz. Tegemist on muuseumi kõige uuema museaaliga, mis on nüüdsest ühtlasi muuseumi vanim ese.

Koonuse muuseumile annetanud emeriitprofessor Gebhard J. Selzil on pikaajalised sidemed Tartu Ülikooli orientalistidega ja annetuse eesmärk on toetada siinseid kiilkirjade uuringuid. Kingitus on väärtuslik täiendus muuseumi kogule, kus on juba üks sumeri kiilkirjatahvel 21. sajandist eKr – selle annetas Tartu Ülikoolile kindral Johann Laidoner 1926. aastal.

Kunstimuuseumis välja pandud peaaegu 4200 aastat vana sumeri kiilkirjaga savikoonus pärineb muistse Sumeri valitseja Gudea ajast. Seda aega seostatakse sumeri kultuuri ja kirjanduse renessansiga. Koonusel olev tekst koostati Gudea käsul ning see oli pühendatud jumal Ningirsule, keda peeti Lagaši linnriigi kaitsejumalaks ja patrooniks. Tekstis on mainitud olulist Ningirsu templi ehitamist Lagašis. Kiilkirjal on ka duplikaat, mis asub Pariisis Louvre’i muuseumis.

Tartu Ülikooli kunstimuuseum on vanuselt teine Eesti muuseum ja vanim siinne kunstimuuseum. Selle asutas 1803. aastal Johann Karl Simon Morgenstern, kelle 250. sünniaastapäeva me käesoleval aastal tähistame. Morgensterni rajatud muuseum oli ja on siiani mõeldud üliõpilaste õppetöö illustreerimiseks.

Lisateave: Jaanika Anderson, Tartu Ülikooli muuseumi teadusdirektor, 5344 7404, jaanika.anderson@ut.ee