Säilitamine ja konserveerimine

Georg Friedrich Parroti portreemaali (KMM MA 267) konserveerimine, uuringud ning eksponeerimine

2016 Tartu ülikoolile ostetud maali MA267 esmakordne konserveerimine ning tehniline uurimine, eesmärgiga leida faktilist kinnitust visuaalsele vaatlusele tuginenud autori ja dateeringu määratlusele. Uuringutesse kaasati ka teised Tartu ülikoolile kuuluvad F. G. von Kügelgeni portreemaalid (M 1-5). Konserveerimise ning uuringute tulemusi eksponeeriti koos projektis osalenud maalidega näitusel (juuli-sept 2017).

Uuringute aruandega saab tutvuda siin

Vaata videot siin.

 

Graafika konserveerimine

Hogarth_before_after_conservation.jpg

Hogarthi gravüür Tartu Ülikooli kunstimuuseum

Riikliku programmi (projekt HLK04-13 – vanagraafika, maalide ja müntide antiikoriginaalide säilitamine ning konserveerimine) raames on parandatud Eestis ainulaadsete museaalide säilitustingimusi ja loodud põhi seni restaureerimata kogude esmaseks konserveerimiseks.

Mikrokliimakonditsioneeriga hoidlas on tagatud sobivad säilitustingimused graafika hoiustamiseks: stabiilne kliima ja spetsiaalsed sahtlitega metallist kapid.

Alates 2006. aastast on muuseumil remonditud, hea ventilatsiooni ja valgustusega ruumid graafika konserveerimiseks.

Graafikakogu konserveeritakse-restaureeritakse ning korrastatakse vastavalt selle seisundi monitooringule ja väljatöötatud säilitusplaanidele. Praeguseks on vanad ja happelised ümbrised asendatud tänapäevaste arhiivipüsivate materjalidega.

lithography_before_after_conservation.jpg

Konserveerimine Tartu Ülikooli kunstimuuseumis

Eesmärgiks on väärtuslikumad ja sagedamini kasutatavad graafilised lehed vormistada kõik säilituspaspartuudesse. Selliselt hoiustatuna on graafika käsitsemisel ja eksponeerimisel paremini kaitstud.

Pildiraamide konserveerimine

Tartu Ülikooli kunstimuuseumi kogudes leidub eri päritolu, stiili ja otstarbega iluraame, kõige lihtsamatest modernistlikest raamidest kuni nikerdatud ornamendi ning kullatud pindadega ikooniraamideni. Suurem osa kogust pärineb 19. ja 20. sajandist. Raamikogu eklektilisus teeb ta restauraatorile huvitavaks: peab olema kursis eri materjalide (eelkõige puidu ja metalli) füüsikalis-keemiliste omadustega.

Nagu ka paljudes teistes Eesti ja Euroopa muuseumides, on ka Tartu Ülikooli kunstimuuseumis aja jooksul mitmed pildiraamid eraldatud enda originaalmaalidest.

 

Raami konsreveerimine Tartu Ülikooli kunstimuuseumisRaami konsreveerimine Tartu Ülikooli kunstimuuseumis

 

 

Kipsskulptuuride konserveerimineApollon Omphalosel Tartu Ülikooli kunstimuuseum

Tartu Ülikooli kunstimuuseumi skulptuurikogu koosneb suures osas 19. sajandil muuseumile ostetud kreeka-rooma originaalide kipskoopiatest. Väikese osa kogust moodustavad 20. sajandil loodud skulptuurid ja paar antiikoriginaali.

Praeguseks on muuseumil väga head hoiustamistingimused. Kahjuks ei olnud see nii 20. sajandil ega varem.

Skulptuuride põhilisteks probleemideks on sisseimbunud mustus ning aja jooksul tehtud ülevärvimised, mis on moonutanud esialgset ilmet. Suuremate kujude puhul on tõsiseks probleemiks roostetav karkass, mis põhjustab pragusid ja kipsi irdumist ning roostelaike skulptuuride pinnal.