2020. aasta näitused

Tartu Ülikooli muuseum ja “Kunstnikud kogudes” esitleb:

“Datafanta”

Kunstnik Taavi Suisalu koostöös füüsik Siim Pikkeriga

Tartu Ülikooli kunstimuuseumi ajutise näituse saalis 27.01 - 27.03.2020



2018. aastal üle Eesti toimunud EV100 suursündmus “Kunstnikud kogudes” (Kuko) arenes Tartu Ülikooli muuseumi kutsel ühe haruna edasi projektiks “Kunstnik ja teadlane kogudes” ehk KuTeKo. Seda formaati külla kutsudes soovis muuseum pakkuda oma kogusid tõlgendamiseks kunstnikule, kel omakorda tuli kaasata teadlane Tartu Ülikoolist, et koos luua näitus kunstimuuseumi ruumides. Kunstniku – tehnoloogilise-, heli- ja tegevuskunsti vahenditega töötava Taavi Suisalu – pakkusid välja Kuko projektijuhid Maarin Ektermann ja Mary-Ann Talvistu.

Sügisel 2019 külastaski Suisalu mitmeid TÜMi kogusid ning noppis üles impulsi, mis tulenes ühelt poolt muuseumi 19. sajandi mõõteinstrumentide kogust ning teiselt poolt etteantud näituseruumist TÜ kunstimuuseumis, mille seinad on kaetud Pompei stiilis maalingutega. Pärast muuseumikogudes viibimist otsustas Suisalu sõita Itaaliasse, et koguda omal käel näituse tarbeks lisaandmeid ja materjali. Reisi jaoks ehitas kunstnik endale portatiivse seismomeetri, millega kuulata ning registreerida Vesuuvi vulkaani võnkeid maapinnas.

Pompei linnaga seotud traagilisest loost rohkem huvitasid Suisalu protsessid, mida varemetega uute tehnoloogiate abil praegu läbi viiakse: lisaks skaneerimisele taasluuakse neid nii digitaalsel kui ka füüsilisel kujul, püüdes järele aimata kunagist reaalsust. Reisil kogutud materjali töötles Suisalu edasi Tartu Ülikooli Füüsika Instituudi laboris koos füüsik Siim Pikkeriga. Ühest kaasatoodud terakesest loodi elektronmikroskoobi abil 3D-mudel, mis võimaldas anda mikroskoopilisele osakesele tajutava mahu. See “tavalisust mõjutav ebatavaline objekt” nagu kunstnik on sõnastanud, aitab ka Pompei varemetele mõeldes küsida: millal muutub reaalsus mudeliks ehk mis hetkest on taastatut rohkem kui algupärast ning kuidas mõjutab see meie kogemust?

Analüüsides oma loomingus kaasaegsete tehnoloogiate poolt vahendatud füüsilise koha mõju inimtunnetusele, innustuski Suisalu mõttest luua mudeleid – vahendeid, mille kaudu muudame maailma endale kujutlusvõimega haaratavaks, hallatavaks. Uued tehnoloogiad loovad andmete kogumiseks uusi võimalusi, nii et ikka ja jälle tundub meile, et oleme lähemal kui kunagi varem. Kuid millele?

Publikuprogramm

Igal kolmapäeval kell 12.00 näituse lühitutvustus!


Erisündmused

Kolmapäeval, 26.02 kell 17.15
Taavi Suisalu ja Siim Pikkeri slaidislämm

Reedel, 13.03 kell 17.30 – Siim Pikkeri workshop skaneeriva elektronmikroskoobiga (Tescan Vega 2) Physicumis. Grupi suurus 6 inimest. Osalemine eelregistreerimisega. Grupp on täitunud. Täname huvi eest!

Kolmapäeval, 18.03 kell 17.15 – Hembo Pagi (Archaeovision) loeng arheoloogilise pärandi digitaalsest visualiseerimisest

Reedel, 20.03 kell 17 - Taavi Suisalu heliperformance näitusel "Datafanta" festivali Üle Heli raames

Taavi Suisalu aktiveerib tehnoloogilise kunsti, heli- ja tegevuskunsti vahenditega perifeerseid alasid kummastavateks kohtumisteks. Tema looming tõukub kaasaegse ühiskonna suhetest tehnoloogiatesse ning nende mõjust sotsiaalsete olendite käitumisele, tajudele ja mõtlemisele. Oma teostes seob ta kultuurilisi fenomene kaasaegsete kultuuripraktikate ja traditsioonilisema mõttelaadiga.

Suisalu on osalenud näitustel ja teinud performance’eid lisaks Eestile ka Saksamaal, Inglismaal, Islandil, Šveitsis, Soomes, Venemaal, Belgias, Prantsusmaal, Hollandis, Poolas ja Baltimaades. Tema 2014. aastal kaitstud magistritöö "Olematute külade projekt" pälvis Kunstiakadeemia magistritööde näitusel Noore Kunstniku preemia. Tema teos "Kaugportree" pälvis 2017. aasta Riia fotograafiabiennaali konkursil teise preemia. 2018. aastal osales ta ühena valituist Euroopa meediakunsti residentuuriprogrammis.

Siim Pikker, PhD, on noorema põlvkonna füüsik, kes kaitses doktorikraadi 2014. aastal. Siimu peamiseks huviks on väga pisikeste asjade, mikro- ja nanostruktuuride optika ning ta on aastast 2005 tegelenud ka teaduse populariseerimisega. Ta kasutab tihti oma igapäevatöös skaneerivat elektronmikroskoopi (Tescan Vega 2) ja sellesama seadmega on käesoleva näituse jaoks tehtud ülesvõtted terakesest 3D mudeli loomiseks. Siim sai õrnemat sorti fotograafiapisiku põhikoolis ja “pildistab” nüüd seepärast teadusfotosid, mida ta seni pole avaldanud. Koostöö Taavi Suisaluga on ta esimene avalik kunstiprojekt.

"Kunstnikud kogudes" oli EV100 kunstiprogrammi suurprojekt, mis viis kaasaegse kunsti väljal töötavad kunstnikud kokku (väike)muuseumitega üle Eesti, et tõmmata tähelepanu kultuuripärandile ning pakkuda uusi viise selle mõtestamiseks ja tänapäevaga sidumiseks. Tänaseks on juubeliaasta käigus toimunud kümne erineva näituse dokumentatsioon ja arutelud saanud üheks kokkuvõtlikuks kataloogiks. Praegune koostöö Tartu Ülikooli Muuseumiga on aga esimene samm loodud formaadi jätkamiseks ja edasiarendamiseks. Projektijuhid on kunstiteadlased ja haridustöötajad Maarin Ektermann ja Mary-Ann Talvistu, projekti graafiline disainer on Viktor Gurov.

Projektijuhid: Maarin Ektermann, Mary-Ann Talvistu

Graafiline disain: Viktor Gurov

Töögrupp: Jaanika Anderson, Karoliina Kalda, Taavi Suisalu, Siim Pikker, Piret Tamm, Maris Tuuling, Tiina Vint

Täname: Stefano Carlino ja Anna Tramelli Vesuuvi observatooriumist, Heidi Soosalu, Mihkel Säre, Villem Säre, Mirko Pavleski,Tanel Nõmmik, Agu Vilu, Tartu Ülikooli füüsika instituut

Toetuse eest täname Eesti Kultuurkapitali, Tartu linna ja Cramo Estonia OÜ-d

 

Kivilõikekunsti lummus. Morgenstern 250

11. juuni 2020 26. märts 2021

Andres Tennuse foto näitusest

Näitus tutvustab üht vana ja unustatud kunstiliiki – kivilõikekunsti ehk glüptikat. Esimesed kivisse lõigatud silinderpitsatid valmistati Lähis-Idas u 3500 a eKr, mille edasiarendused – lapikud sõrmusekivid, võeti kasutusele Mesopotaamias, Assüürias, kust levisid Kreetale ja teistele Egeuse mere saartele ja Kreekasse ning hiljem Itaaliasse. Väärtusliku materjali ja kauni pildi tõttu on gemme hinnatud läbi sajandite, kuid suurema tähelepanu alla sattusid taas uusajal, mil neid hakati uurima, süstematiseerima, valmistati ka täiesti uusi gemme, mille hulgas oli ka palju antiiksete gemmide võltsinguid.   

Näitus on pühendatud  kõnekunsti, klassikalise filoloogia, esteetika, kirjandus- ja kunstiajaloo professori ja Tartu Ülikooli kunstimuuseumi ja raamatukogu rajajale ning kauaaegsele juhile Johann Karl Simon Morgensterni  250. sünniaastapäevale, kes hankis kunstimuuseumile õppetöö illustreerimiseks enam 17 000 gemmivalandit.

Gemmide valandid. Philipp Daniel Lipperti Daktyliothek. Tartu Ülikooli muuseumi kogu KMM GE 14/1

Publikuprogramm

Teisipäeval,
28.08 kell 18.15 Jaanika Andersoni avalik loeng "Karl Morgenstern – täht Tartu taevas" Vabas Akadeemias (Jakobi 41, Tartus)

Näitusega seotud loengud ja töötoad kolmapäeviti kell 17.15 alates septembrist:

16.09 geoloog Juho KirsInimene ja kivi: kaljujoonistest geoloogilise maailmapildini

23.09 Kristiina Ribelus, MA „Gemmikogude konserveerimisest ja praktiline valandivalmistamise töötuba“, eelregistreerumisega

14.10 Sigrid Kuusk ja Liisbeth Kirss, Eesti Kunstiakadeemia ehtekunsti eriala magistrandid "Kohatu sära"

21.10 Triin Kukk ja Merlin Meremaa-Piho, Eesti Kunstiakadeemia, MA. "Haprus"

18.11 JÄÄB ÄRA: Erinn M.Cox, Eesti Kunstiakadeemia, MA. "My Heart Around Your Neck : Intimacy in Contemporary Jewellery" Inglise keeles, ilma tõlketa eesti keelde!

Näituse meeskond

Kuraator: Jaanika Anderson

Kujundaja: Mari Kurismaa

Graafiline disain: Mari Kaljuste

Näituse valmimist toetas