2017. aasta näitused

Narva metseenid. Lavretsovide kunstikogu

27.10.2017-19.05.2018

Koordinaator: Kristiina Tiideberg

Kujundaja: Mari Kurismaa

Graafiline disain: Mari Kaljuste

Näitus tutvustab Narva 19. ja 20. sajandi vahetuse kultuurielus olulist rolli mänginud kaupmeestest metseenide Sergei ja Glafira Lavretsovi kunstikogu, mis pani aluse Narva muuseumile. 

Näitus oli 2016. aastal esmakordselt eksponeeritud Mikkeli muuseumis (kuraator Aleksandra Murre) ja avaneb Tartus uuesti veidi muudetud kujul.

Lavretsovide kogu, mille metseen Sergei Lavretsov (1825–1906) koos oma Rüütli 104 asuva maja ja varaga endanimelise muuseumi ülalpidamiseks Narva linnale pärandas, on Eesti oludes väga erandlik. Sergei ja Glafira Lavretsovi kogusse kuulus lisaks kujutavale kunstile ka tarbekunsti, kultuuriloolisi ja etnograafilisi esemeid, mineraloogilist ja zooloogilist materjali. Kogu tuumikuks ja olulisimaks osaks oli ja on ka maalikollektsioon. Lavretsovid ostsid kunstiteoseid oma arvukate Venemaa ja Lääne-Euroopa reiside ajal Peterburi näitustelt, kunstnike ateljeedest (sh Ivan Aivazovskilt) või kunstikaupmeestelt, kuid oluline oli ka kohalike eesti kunstnike toetamine nii ostude kui stipendiumide kaudu. Nende hulka kuulusid nii Peterburis akadeemilist haridust saanud väljakujunenud kunstnikud (Peeter Heller, Nikolai Semjonov, Nikolai Lund, Eduard Verber), kui ka oma õppe- ja loometee alguses olevad noored eesti kunstnikud (Peet Aren, August Jansen, Ado Vabbe jt). (Allikas: Eesti Kunstimuuseum)

Publikuprogrammid näitusel:

8. novembril 2017 kell 17.15 Kunstikolmapäev: Aleksandra Murre. Kollektsionäär ja kunstnik. Sissevaateid Narva eelmise sajandivahetuse kunstiellu

28. veebruaril 2018 kell 17.15 Kunstikolmapäev: Anti Selart. Venemaa ajaloo teemalistest maalidest Lavretsovide näitusel

Fotol: Carl Gottlieb Venig. Julius Caesar ja Kleopatra. 19. saj. Narva muuseum

 

Maali lahkamine. G. F. Parroti portree

5.07.-3.09.2017 T-P kl 10-18 vanas anatoomikumis (Lossi 38)

Kuraator: Ingrid Sahk (Tartu Ülikooli kunstimuuseum)

Kujundaja: Madis Liplap (Tartu Kõrgem kunstikool)

Näitusel „Maali lahkamine. G. F. Parroti portree“ saab esmakordselt näha Franz Gerhard von Kügelgeni maalitud portreemaali Tartu ülikooli kuulsast rektorist ja füüsikaprofessorist Georg Friedrich Parrotist. Maali peeti kadunuks kuni 2016. aastani, mil see tänu õnnelikule juhusele jõudis USAst tagasi Eestisse ning kuulub nüüd Tartu ülikoolile.

Parroti portreemaal läbis 2017. aastal konserveerimise ning tehnilistes uuringutes võrreldi maali teiste ülikoolile kuuluvate kunstnik Kügelgeni maalitud portreedega, mis on samuti näitusel eksponeeritud. Pigmendiproovide, lõuendikiu analüüsi, infrapuna ülesvõtete jt meetodite eesmärgiks oli leida kinnitust eeldusele, et taasleitud maali autoriks on Franz Gerhard von Kügelgen ning see on maalitud 19. sajandi alguses. 

Näitusel „lahatakse“ Parroti portreed mitmest vaatenurgast, avades nii Parroti portree minevikku kui ka maali valmimise, kadumise ja leidmise lugu.  Lisaks tutvustatakse külastajatele ka maalidega läbiviidud erinevaid tehnilisi uuringuid, meetodeid ja tulemusi. Emotsiooni lisab veel ka näituse asupaik – ajalooline ja põnev vana anatoomikumi rotund.

Näitusega tähistatakse Georg Friedrich Parroti 250. sünniaastapäeva ning sellega kaasnevad ka publikuprogrammid: 

- 29. juulil kell 11 Hullu Teadlase eksperimendihommik "Värvid ja nägemine"

- 15.augustil kell 12 "Maali lahkamine. Pigmendiuuringutest ja muust". Prof dr Hilkka Hiiop tutvustab Parroti portreemaaliga läbi viidud tehnilisi uuringuid ja analüüse

- 29. augustil kell 12 "Maali lahkamine. Maalitehnika saladused". Kunstinik ja õppejõud Rauno Thomas Moss selgitab, kuidas F.G. von Kügelgeni ajal maaliti ning demonstreerib erinevaid maalietappe. 

Väike videolõik G.F. Parroti portreemaali "lahkamisest": 

 

 

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital

 

2017. aastal valminud Tartu Ülikooli rektorite portreed

Tartu Ülikooli kunstimuuseumis alates 1. juulist

Projekti koordinaator: Kadri Asmer (Tartu Ülikooli kunstiajaloo osakond)

Samal ajal, kui vanas anatoomikumis saab vaadata rektor Parrotio portreed, on võimalik ülikooli kunstimuuseumi ruumides tutvuda kolme päris uue endiste rektorite portreedega.

2016. aastal alustasid Tartu Ülikooli muuseum ja rektoraat ühisprojektiga, mille eesmärk oli täiendada Eesti taasiseseisvumise järel ametis olnud Tartu ülikooli rektorite portreede maaligaleriid. Muuseumi kogus olid olemas Jüri Arraku maalitud portreed prof Jüri Kärnerist ja prof Peeter Tulvistest, kuid neile järgnenud ametivendadest esindusportreed seni puudusid.

Projekti raames telliti prof Peeter Tulviste (1945–2017; rektor 1993–1998), prof Jaak Aaviksoo (s 1954; rektor 1998–2006), prof Alar Karise (s 1958; rektor 2007–2012) ja prof Volli Kalmu (s 1953, rektor alates 2012) portreed. 

Portreemaalide autorid on kunstnikud  

  • Rauno Thomas Moss (portree Alar Karisest)

  • Elo-Mai Mikelsaar (portree Peeter Tulvistest)

  • Tõnis Saadoja (portree Jaak Aaviksoost)

  • Laurentsius (Lauri Sillak, portree Volli Kalmust) 

Maalid olid oktoobri keskpaigani eksponeeritud kunstimuuseumi kollases saalis.

 

Keha.Objekt.Maastik

Kristjan Mõru fotonäitus 7. juuni-28. juuni 2017

Objekt. Maastik" on fotograaf Kristjan Mõru seeria kehamaastikest, mille eesmärk on digitaalse manipulatsiooni abil loodud kollaažide näol pakkuda vaatajale eelkõige visuaalset elamust.

Kristjan Mõru uurib, kas on võimalik objektistada keha viisil, kus kaotatakse isik, iseloom, sugu, ajastu, positsioon. Tema soov on lahti murda reklaaminduses, moefotograafias jm alastusega kaasaskäivatest sotsiaalsetest stereotüüpidest ning seksuaalsest objektistamisest. Peamiseks eesmärgiks on alasti keha kasutamine vaid visuaalse kujundi, vormi, pinnana, rõhudes kompositsioonidele, tekstuuridele, valgusele ja varjule.



Kristjan Mõru (s. 1990) on Tartu Kõrgema Kunstikooli fotograafia üliõpilane. "Keha. Objekt. Maastik." on tema diplomitöö. Tema tegevusest leiad rohkem aadressilt: kristjanmoru.com



Näitus avamine toimub 7. juunil kl 18.30 ja jääb avatuks 28. juunini.

 

Rooma mündiaarded ja Eesti

01.03.-31.05.2017

Kuraator: Mauri Kiudsoo (TLÜ arheoloogia teaduskogu)

Kujundaja: Maarja Roosi (TÜ multimeedia talitus)

Projektijuht: Jaanika Anderson (TÜ kunstimuuseum)

Näitusel eksponeeritakse ja tutvustatakse Eesti üht viimase aja olulisimat ja põnevaimat aardeleidu, mis koosneb peamiselt Rooma müntidest. 

Eestist viimastel aastatel avastatud Rooma pronksmündid osutavad kontaktidele Läänemere kaguranniku piirkonnaga. Kui Rooma keisririigi piiridest väljaspool kohtab arheoloogilises leiumaterjalis reeglina üksnes hõbemünte, siis Lääne-Balti kultuuriruumi muististes domineerivad sarnaselt Eestile selgelt pronksist sestertsid. Tõenäoliselt merevaiguga kauplemise tulemusel omandatud müntide maapõue jäämise aega seostatakse seal perioodiga 200–250 pKr.

2015. aastal avastati Eesti põhjarannikult Varudi-Vanakülast (end. Uhtna mõis Lääne-Virumaal) Kunda jõe lammilt Eesti suurim Rooma rahadest ja kohalikku päritolu ehetest koosnenud peitvara. Kuigi aare oli segamini küntud u 3 m2 suurusele alale, õnnestus leid arheoloogiliste päästekaevamiste käigus siiski tervikuna kätte saada. Peale põhjalikumat tutvumist leiumaterjaliga ja Rooma müntide atribueerimist sai uurijatele selgeks, et Varudi-Vanaküla peitleiu avastamist võib käsitleda kui üht märgilise tähtsusega sündmust, mis täpsustab nii mitmeidki seni oletusliku iseloomuga või lausa spekulatiivseid väiteid.

Märts oli Antiik-Rooma esimese kalendri järgi aasta avakuu. Seetõttu keskendub Tartu Ülikooli kunstimuuseum märtsis uute antiikkultuuriga seotud avastuste ja leidude tutvustamisele Eestis.

01.03 kl 17.15 Mauri Kiudsoo. Rooma mündid ja Eesti.

08.03 kl 17.15 Ester Oras. Kavastu pronkslamp - loodusteaduslike uuringutega põneva muinasaegse looni.

15.03 kl 17.15 Risto P. Koovit. Kõlisev raha roomlase kukrus.

21.03 kl 17.15 Volli Kalm. Hannibali Marss ajalukku.

Näitust toetas: