2014. aasta näitused

Järjepidevus. Tähtteoseid Tartu akadeemiliste üliõpilasorganisatsioonide kunstikogudest

18. novembril kell 17 avatakse Tartu Ülikooli kunstimuuseumis näitus „Järjepidevus. Tähtteoseid Tartu akadeemiliste üliõpilasorganisatsioonide kunstikogudest“. Näitus esitab valiku Tartus tegutsevatele üliõpilasseltsidele ja korporatsioonidele kuuluvatest maalidest, graafikast ja skulptuuridest ning on pühendatud emakeelse ülikooli 95. aastapäevale.

Jane Lappo. Korp! Sakala hoone Tartus. 2009. Korp! Sakala kogust

Näituse pealkiri viitab kestvusele ja traditsioonidele, mis 20. sajandi poliitilistest katkestustest hoolimata on tänini akadeemiliste üliõpilasorganisatsioonide tegevuse aluseks.

Üliõpilasorganisatsioonide valduses leidub nii enne Teist maailmasõda valminud töid kui ka kaasaegset eesti kunsti. Esindatud on nimekad kunstnikud, nagu Nikolai Triik, Ants Laikmaa, Eduard Viiralt, Jaan Koort, Kaarel Liimand, Peeter Allik, Imat Suumann jt. Eksponeeritud tööd pärinevad Eesti Üliõpilaste Seltsi, EÜS Põhjala, korp! Sakala, Eesti Naisüliõpilaste Seltsi, korp! Ugala, korp! Rotalia, korp! Fraternitas Liviensise, korp! Filiae Patriae, ÜS Raimla, korp! Indla, Tartu Kunstimuuseumi ja Tartu Ülikooli raamatukogu kogudest.

Näitusel pöörame eraldi tähelepanu sellele, kuidas teosed korporatsiooni või seltsi valdusesse on jõudnud ning milline on nende tähendus tänaste liikmete jaoks.

Enamik näitusel eksponeeritud töödest pärineb 1920.–30. aastatest. 1940. aastal saabus katkestus, seltsid ja korporatsioonid suleti ning nende varad anti kas muuseumide hoole alla, läksid kaduma või hävisid. 1980. aastate lõpus hakati koos organisatsioonide taasavamisega taastama ka nende kunstikogusid. Mitmed näitusel välja pandud tööd kuuluvad tänaseks eesti kunstiklassikasse, kuid pole varem avalikkuse ees eksponeeritud. Vanema kunsti hindamise kõrval paistavad korporatsioonid silma ka noore eesti kunsti väärtustamisega. Selle kinnituseks on 2009. aastal korp! Sakala poolt korraldatud maalikonkurss, mille võidutöö on ka käesoleva näituse tunnusteoseks.

Näituse raames toimub 26. novembril kell 17.15 Tartu Ülikooli kunstimuuseumi traditsiooniline kunstikolmapäev, kus ajaloolane Mihkel Truman kõneleb akadeemiliste üliõpilasorganisatsioonide ja nende liikmete rollist Eesti riigi-, kultuuri- ja ühiskonnaelus aastatel 1918–1940. 3. detsembril kell 17.15 tutvustab näitust kunstiajaloolane ja näituse kuraator Kristiina Tiideberg.

Kuula näituse kohta ka intervjuud Kristiina Tiidebergiga Klassikaraadio saates Delta.

Näituse kuraator on Kristiina Tiideberg, projektijuht Jaanika Anderson, kujundajad Anne Arus ja Maria Väinsar, näituse meister Harry Rull, toimetaja Anu Lepp, tõlkijad Jaana Savolainen ja Krislin Jõgi, fotograaf Andres Tennus.

Näitust on toetanud Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kultuurkapitali Tartumaa ekspertgrupp.

Näitus „Järjepidevus. Tähtteoseid Tartu akadeemiliste üliõpilasorganisatsioonide kunstikogudest“ on avatud 16. jaanuarini 2015

Peaasi on iluasi?

Näitus „Peaasi on iluasi?“ keskendub antiikaja portreekunsti kaudu ilu ja inetuse, kuid ka vaimu ja võimu küsimustele kujutamistraditsioonides.

Portree ei esinda valitud isikuid mitte ainult realistlikult jäädvustaval moel, vaid rõhutab ka modelli sotsiaalset prestiiži ning poliitilist rolli. See omakorda on kaasa toonud teatud traditsioonide väljakujunemise, millel on sügavalt ideoloogiline tagapõhi.

Kreeklaste ilukäsitus oli suuresti poeetide ja filosoofide kanda ning mõjutas sellisena ka arusaama inetusest. Esteetilised arusaamad on aga vältimatult põimunud eetiliste põhimõtetega.

Sokrates näitusel Peaasi on iluasi?

Välimusest kaugemale

Näitus suunab kas või Sokratese najal vaatama välimusest kaugemale: filosoof, olles kaasaegsete silmis välimuselt eemaletõukav, kehastab nende ja järeltulevate põlvede jaoks tähtsaid eetilisi väärtusi.

Näituse kontrapunktiks on „ilusa inetuse“ kehastuse Medusa silmitsi seismine armastusjumalanna Aphroditega. Kas Medusa kivistav pilk õpetab meid kahtluse alla seadma ilukaanoneid? Kas me nõustume näiteks Demokritosega, kelle sõnutsi on naise ehteks vaikimine? Seda enam, et kreeklaste ilutunnetuse tähtsamaid sõnastajaid oli tuntud poetess Sappho – antiikaja esimene ja olulisim naisluuletaja. Seda, et ilu võib osutuda ka ohtlikuks, tõendavad mitmed näitusele valitud müüdid. Nii tuleb leida tasakaal kaine ja hullutava ilu vahel või veel tähtsamana – proovida sootuks heita kõrvale mööduv kaunidus.

Medusa Rondanini näitusel Peaasi on iluasi?

Meeskond

Näituse „PEAASI on iluasi?“ kuraator on Kerttu Palginõmm, kujundaja Anne Arus ning tõlkija Tuuli Triin Truusalu.

Näitust on toetanud Kultuurkapital ning väljapanek jääb avatuks oktoobri lõpuni.