2012. aasta näitused

Puusse lõigatud pildid. Jaapani traditsiooniline puulõikegraafika

23. november 2012 - 15. märts 2013

Graafikatehnikate tutvustamist jätkaval näitusel on seekord keskmes eksootiline Jaapan ning seal tänaseni kasutusel olev puulõiketehnika, mis on meile tuntud ennekõike ukiyo-e piltidena. Eesti kogudest pärit 18. ja 19. sajandi ukiyo-e puulõiked pakuvad silmailu kõrval põnevat sissevaadet jaapani kultuuri tollases kunstis populaarsete motiivide nagu kaunitarid, kabuki-näitlejad jms. vahendusel.

Puusse lõigatud pildid. Jaapani traditsiooniline puulõikegravüür_Uku Peterson-9807.jpg

Tartu Ülikooli kunstimuuseum

Traditsioonilist jaapani puulõiget, milles kasutatakse ainult looduslikke materjale ning käsitööd, hoiab au sees ning tutvustab Adachi Fond Jaapanis, kelle kogust on pärit ka näitusel eksponeeritud tänapäeva jaapani kunstnike tööde järgi valminud puulõiked.

Näitus keskendubki jaapani värvilise puulõike töövõtete ning materjalide tutvustamisele, soovides pöörata tähelepanu nii ajaloolise tehnika omapärale kui uuele elule kaasaegses Jaapanis.
Näitusega kaasnevad kunstikolmapäevad ja töötoad lastele.

 

Johannes Uiga aktid ja portreed Mart Lepa kogust

4. oktoober - 9. november 2012

4. oktoobril kell 17 avatakse Tartu Ülikooli kunstimuuseumis kollektsionäär Mart Lepa kunstikogu näitus „Johannes Uiga aktid ja portreed“. Juba pool sajandit kestnud kunstikogumisega on Lepp rajanud Eesti ühe suurima kogu, kus on esindatud nii Renoir ja Kandinsky kui ka väga suur hulk Eesti eelmise ja käesoleva sajandi kunstnikke.

Tartu Ülikooli kunstimuuseum

Johannes Uiga (1918-1998) on eelkõige tuntud maastikumaalijana, kuid tema pärand ei piirdu siiski vaid Lõuna-Eesti maastike ja arvukate Pühajärve motiividega. „Tartu Ülikooli kunstimuuseumi näitusel on eksponeeritud vähemtuntud osa Johannes Uiga loomingust – aktimaalid ja portreed. Kui portreemaali viljeles kunstnik peamiselt oma varasemal loomingujärgul, siis akte maalis ta kogu aeg. Aktimaalide paremikust tõusevad näitusel esile mitmed tuntud ja tundmatud nooruses loodud maalilised tööd, sealhulgas ka ekspressiivne ja väljendusrikas „Suur akt“, mis valmis 1989. aastal“ tutvustab kunstikollektsionäär Mart Lepp.

24. oktoobril kell 17.15 toimub kunstikolmapäev kollektsionääriga, kus Mart Lepp räägib kunstikogumisest ja Johannes Uiga loomingust.

 

Re[aal]produktsioon

14. juuni - 27. september 2012.

Leidub uskumusi, milles kardetakse, et foto võib võtta hinge. Facebooki ja mobiiltelefonikaamerate ajastul on selge, et see ei saa olla tõsi - muidu oleksime me kõik hingetud. Aga kui reaalselt suutis fototehnika jäädvustada 19. sajandil kunstiteoste hinge? Kaasaegsete seas oli kahetisi arvamusi. Ühed leidsid, et selline reprodutseerimise viis ei kõlba kuhugi, teised aga kuulutasid traditsioonilise graafika allakäiku. Nii teatas prantsuse kunstikriitik Philippe Burty 1860.aastate keskel graafika mõrvamisest ning mõrvariks ei olnud keegi muu kui fotograafia.

Tartu Ülikooli kunstimuuseum

Mõrvarimainega fotograafia kogus aga veel rohkem hoogu ning 19. sajandi teist poolt võib nimetada fotograafia võidukäigu perioodiks. Fototehnika seljatas juhtiva reprodutseerimistehnika litograafia ning fotomehaanilistest trükimenetlust oli saanud kõige valdavam reproduktsioonitehnika.

Fotograafia pakutavad uued võimalused meelitasid paljusid rohkem või vähem innovatiivse mõtlemisega mehi katsetama uusi ning üha täpsemaid, kiiremaid ja odavamaid viise valgusega kirjutamise kasutamiseks. Algas tehnikate enda nimele patenteerimise võidujooks. Tulemuseks oli tehnikanimetuste virr-varr, mille mõrkjasmagusaid vilju maitsevad kunstiajaloolased tänapäevani.

Fototehnikas loodud reproduktsioonid võimaldasid jäädvustada nii maale, joonistusi, graafikat, suuri gobelääne, antiikmuistisi kui ka skulptuure. Fotokujutisele jäädvustati ülitäpselt iga pintslitõmme, iga peenemgi graafikateose joon või korn, skulptuuride väljamodelleeritud lihased, reaalsemalt kui kunagi varem . Fotokujutisele jäi ka see, mida vahel ei märgatud või ei tahetud märgata - maalide praod, väikesed inimlikud vead või aja jooksul tekkinud kahjustused. 19. sajandi lõpus võimaldas fotogravüür graafikatõmmistest luua isegi nii hea kvaliteediga reproduktsioone, et nende trükkimine algsetelt trükiplaatidelt muutus tarbetuks.

Tartu Ülikooli kunstimuuseum

Jääb igaühe enda otsustada, kui hästi suudab akvatintakorniga foto- või heliogravüür maalikunstniku lennukaid pintslitõmbeid, graafiku teravat kätt või tekstiilikunstniku kangasse kätketud töövaeva – kunstiteose hinge - edasi anda.

 

Elavad joonistused. Naksitrallide multikas

10. mai - 8. juuni 2012

10. mail kell 16.15 avatakse Tartu Ülikooli kunstimuuseumis näitus „Elavad joonistused. Naksitrallide multikas“, mis tähistab Eesti filmikunsti 100. ja joonisfilmi 40. sünnipäeva.
„Joonisfilm on liikuvate piltide kunst, kus Eesti Joonisfilmi kunstniku Valter Uusbergi sõnul on 10 minutilise filmilõigu jaoks vaja ligikaudu 30 000 joonistust. Näitus lasebki pilku heita animafilmi „köögipoolele“. Eksponeeritud on Edgar Valteri originaaljoonistused Eno Raua Naksitrallide lugudele ja Tallinnfilmis valminud multifilmi „Naksitrallid“ I ja II valmistamiseks kasutatud värvilised kileplanšetid. Need ongi joonistuste ja filmilinal elavate tegelaskujude vahelüliks. Kuidas aga pildid tegelikult liiguvad on näha 1984. aastal E. Raua stsenaariumi järgi valminud Naksitrallide joonisfilmis.

Tartu Ülikooli kunstimuuseum

„See rõõmus, naljakas ja vägivallatu filmielamus on kuulunud paljude laste helgete filmielamuste hulka. Tahame tutvustada ka tänastele „Lotte põlvkonna“ lastele nende vanemate lapsepõlve multifilme“ räägib näituse kuraator Külli Valk.

19. mail toimuval Muuseumiööl korraldab Tartu Anne Noortekeskuse multimeedia labor lastele töötoa „Liikuvad pildid“.

30. mail kell 17.15 tutvustab Valter Uusberg multifilmi tagamaid Tartu Ülikooli kunstimuuseumis toimuval kunstikolmapäeval.

Näitusega kaasneb lasteprogramm, kus tutvustatakse Naksitralle, otsitakse neid joonistustelt, loetakse lõbusaid lugusid kolmest sõbrast ning uuritakse, mida on vaja ühe multifilmi tegemiseks. Lasteaedadele on programm tasuta.

 

Minu ülikool - Rauno Thomas Mossi maalid ja joonistused

4. aprill - 4. mai 2012

4. aprillil kell 16 avatakse Tartu Ülikooli kunstimuuseumis Rauno Thomas Mossi maalide ja joonistuste näitus „Minu ülikool“.

Näitus otsib vastust küsimusele, mida tähendab olla õppinud ja õpetada kunsti Tartu Ülikoolis 21. sajandi alguses. Tartu Ülikoolis maalikunsti ja semiootikat õppinud ning hetkel õppejõuna töötava Rauno Thomas Mossi näitusel seondub klassikaline, akadeemiline joonistamis- ja maalitehnika selle uurimisega nii praktikas kui ka semiootiliste ja filosoofiliste kirjelduskeelte kaudu.

„Ilma semiootikata poleks ma kunstnik“ usub Rauno Thomas Moss. „Arvan, et vaid siin, Tartus, on olnud mulle kui kunstnikule, õppejõule ja kraadiõppurile kümne aasta jooksul ainuvõimalikud uurimisteemad ning ainusobiv aeg ja ruum end teostada viisil nagu ei kuskil mujal Eestis ega maailmas. Pean oluliseks, et olen saanud kunsti, selle ajalugu ja tähenduseloomet õppida ühtaegu praktikas ja teoorias.“

Tõukudes Rauno Thomas Mossi akadeemilisest huvist 19. sajandi joonistuseeskujude vastu, loob ka avatav näitus silla mineviku ja tänapäeva vahele. Näitus demonstreerib joonistuste, kavandite, maalide, koopiate ja refereeritavate tekstide kaudu seda, mil moel on traditsioonid ja printsiibid, mis kandsid ülikooli kunstiõpet 19. sajandi alguses, omamoodi elujõulised ka 200 aastat hiljem. „Kokku on see Minu Ülikool, lootes ja teades, et mitte ainult minu“ ütleb Moss.

moss plakat2_small.jpg

Tartu Ülikooli kunstimuuseum