2011. aasta näitused

Puusse lõigatud pildid. Albrecht Dürer ja saksa puulõikekunst 16. sajandil

11. november 2011 – 30. märts 2012

Näituse puhul on tegemist saksa maalikunstniku ja graafiku Albrecht Düreri virtuoossete puulõigete originaalide väljapanekuga, mida täiendavad
tema kaasaegsete kunstnike tööd. Samuti eksponeeritakse puulõiketehnikas illustreeritud raamatuid.

Puulõige on vanim graafikatehnika, mille puhul trükkimiseks kasutatakse puuplaati. Sellele tehnikale on iseloomulikuks tugevad
jooned ja pindade kontrastsus. Üks puulõikeplaat võimaldab teha umbes tuhat tõmmist.

Kuni 15. sajandi lõpuni olid puulõikepildid lihtsa joonega ning enamasti usulise sisuga. Olulise murrangu puulõikekunsti tõi Albrecht
Dürer, kelle kujundatud keeruka joonisega puulõiked nõudsid senisest suuremat tehnilist osavust. Dürer laiendas puulõike kunstilist
väljendusrikkust ja motiivistikku“ selgitab näituse kuraator Ingrid Sahk.

Näitusel on eksponeeritud töid kolmest suuremast Düreri puulõikesarjast ("Apokalüpsis", "Maarja elu" ja "Suur Passioon"). Kokku saab näha kuraditosinat Düreri kavandatud puulõiget ülikooli kunstimuuseumi kogust.

 

Aknanäitus „MEELTELE AVATUD LINN“
 

juuni – august 2011

Aknanäitus „MEELTELE AVATUD LINN“ on inspireeritud kauaaegse Tartu arhitekti Arnold Matteuse mõttest: „Linn – see on kõik, mida me näeme, kuuleme, hingame, kompame ja maitseme.“

Pakume vaatamiseks ligi 100 pilti endisaegsest Tartust, mis on trükitud vanade graafikalehtede ja fotode järgi. Tutvustame Tartu linnasüdant alates 19. sajandi algusest, mil veel pooltühjas linnas troonisid üksikud uhked kivihooned kuni 20. sajandi 20.-30. aastateni, mil tiheda hoonestuse vahel kees vilgas elu. Pildiväljapanekut akendel saadavad tuntud tartlaste või linna külaliste poolt kirjapandud mõtted Tartust nagu näiteks kirjanikud Aino Kallas ja Oskar Luts, arhitektid Edgar Kuusik ja Arnold Matteus, ülikooli professorid Benedykt Dubrowski, Juhan Peegel ning paljud teised. Linnavaated, mis on välja pandud Raekoja platsi ja Rüütli tänava äride akendele, pakuvad nii põnevaid üllatusi minevikust kui toredat äratundmist ja võrdlusvõimalust tänase linnapildiga.

Näituse on koostanud Tartu Ülikooli kunstimuuseum ja Tartu Linnamuuseum ning seda saab näha augusti lõpuni.

Näituse avamine toimub 29. juunil kell 12.15 Raekoja platsil Tartu Linna päeval.

 

Kultuur Tartus - tudengi silmade läbi

11. mai – 22. september 2011

Veebruarist aprillini oli Tartu Ülikooli kunstimuuseumis üleval küsimus - milline on Tartu kultuur tudengi pilgu läbi. Vastuseid tuli 105, neist enamus - nagu üliõpilastele kombeks - potsatasid muuseumi e-postkasti viimastel õhtutundidel enne konkursi lõppu. Siin näitusel on esitatud neist 37 värvikamat mustvalget fotot.

Kuigi näitus toimub kuue samba taga, ei ole siin ainult Tartu Ülikooli tudengite vaated - esindatud on ka Tallinna Ülikooli, TLÜ Haapsalu kolledži, Eesti Maaülikooli, Tartu Kõrgema Kunstikooli ja TTÜ Tartu kolledži üliõpilaste teosed.

Tulge kaema ja veenduga selles, et Tartu on üks tõeline ülikoolikultuurilinn!

I koht - Katrin Kampura
II koht - Margit Ojaots
III koht - Iuliia Popova

Eriauhind - Lii Parts
Muuseumi lemmik - Gerly Eiche

Auhinnad panid välja Fotoluks, Edelaraudtee ja Artprint ja muuseumi lemmikul TÜ kunstimuuseum.

Näitus jääb avatuks kuni uued rebased on ennast sisse seadnud.

Tartu Ülikooli kunstimuuseum tänab konkursist osavõtjaid ning soovib kõigile säravat säritust ja kultuurilembelist fookust!

 

Rait Prääts "Värske antiik Tallinnast. Antiikki on kõikjal"

3. märts - 30. aprill 2011

Oma rännakutel metropolides tegin tähelepaneku, et antiikse kunsti galeriisid on palju rohkem, kui kaasaegset kunsti tutvustavaid. Vanema kunsti nõudlus tundub olevat suur, muidu ju poleks nii jõulist pakkumist.

Kui antiiki tahetakse, siis tuleb ka antiiki teha ja nii sündis idee luua seeria klassikalisi skulpturaalseid vorme, mis oleksid täidetud erinevate mõtisklustega ajas kestmisest. Seeria algus oli eksponeeritud 2009. aastal Helsingi galeriis Laterna Magica ja täiendatud näitus toimus 2010. aastal HOP galeriis Tallinnas.

Tartu Ülikooli kunstimuuseumis on seeria seni kõige suurem väljapanek, millest kolmandik on maailma esiettekanne.

Näituse „Antiiki on kõikjal“ valmistamine andis võimaluse uurida aja salapära; väärtuste, suhete ja ideaalide vastupidavust ajas, mineviku ja tuleviku rütme, uusi ja vanu müüte.

Tööde teostamisel kasutasin klaasi, mis on väärikas ning vastupidav materjal ja kestab kaua.

Kokkuvõtteks võin tõdeda, et inimsuhted pole tuhandete aastate jooksul oluliselt muutunud ja kõik tegelikult väärtuslik meie ümber kestabki kaua.

See, mis kestab, ongi antiik. Antiiki on kõikjal.