2010. aasta näitused

Teekond valgustumisse
Kaljo Põllu (28.11.1934 - 23.03.2010) graafika

12. november 2010 - 28. veebruar 2011

Kaljo Põllu sündis 1934. aastal Kopa külas Hiiumaal. Õppis aastatel 1956-1962 Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis (EKA). 1962. aastal asus diplomeeritud klaasikunstnik pedagoogilisele tööle Tartu Riiklikusse Ülikooli (TÜ) kunstikabineti juhatajana. Pärast TÜ-st lahkumist töötas ta 1975. aastast Tallinnas Kunstiinstituudis.

Kaljo Põllu isikunäitused on toimunud Eestis, Soomes, Norras, Taanis, Islandil, Ungaris, Gröönimaal, USA-s, Austrias, Prantsusmaal, Hispaanias, Iirimaal. Ta on saanud Kristjan Raua nimelise kunstiauhinna 1975. ja 1985. aastal ning on Eesti Vabariigi Kultuuripreemia laureaat 1997. aastast ja Tartu Ülikooli Rahvusmõtte auhinna laureaat 2007. aastast.

Antud näitusega meenutab Tartu Ülikool siin 13 aastat professorina töötanud kunstnikku esitledes tema varast loomingut ning Eesti rahva hingekeeli puudutanud graafikasarju. Näitusel on 10 graafilist lehte aastatest 1962-1975, mil Kaljo Põllu alles otsis oma mõtete kunstiliseks väljendamiseks sobilikku tehnikat ning tegi uuenduslikke katsetusi graafikas. Ülikoolis töötamise päevilt saavad alguse Soome-Ugri müütilist maailma ja esivanemate elu visualiseerivad metsotinto tehnikas pildid. Siin võib näha ülikooli haritlastest suhtlusringi mõju kunstniku mõttemaailma kujunemisele. Näitusel on 29 tööd sarjadest „Kodalased“ 1973-1975, „Kalivägi“ 1978-1984, „Taevas ja maa“ 1987-1991 ja „Kirgastumine“ 1991-1995.

Näituse kohta arvaks kunstnik ise, et see on minevik, mis sest enam.

Meie ees on üks radadest, mida mööda Kaljo Põllu ajas kulges. See on kunstniku teekond täiustumise ja valgustumise poole. Need on mõtisklused meie ühise algkodu, kauge mineviku müütilise maailmakäsitluse, inimeste ja looduse vaheliste suhete, nähtava ja nähtamatute jõudude vahekorrast. Piltide kujundikeeles ja teemades näeme mõningaid korduvusi mis muutuvad läbi aastakümnete üha virtuooslikumaks filosoofilisemaks ja sügavamamõttelisemaks.

13 tööaastaga suutis energiline õppejõud jätta omalaadse jälje 60. aastate lõpu – 70. alguse kultuuriellu, mis ületas piire Tartu ja Tallinna konservatiivsuse ning uuendusmeelsuse vahel saavutades vahetu kontakti rahvusvahelise hilise avangardiga.

Näituse koostas Külli Valk TÜ kunstimuuseumist Koostöö eest täname Ene Asu-Õunast Tartu Kunstimuuseumist.

 

Pompei Eestis
27. mai - 29. oktoober 2010
 

Esimesed asustuse märgid Pompeis pärinevad 7./6. sajandist eKr ning 3. sajandiks eKr oli linn jõudnud õitsvale järjele. Aastal 62 sai Pompei kahjustada maavärinas ning taastamistööd kestsid veel 79. aastal, mil 24. augustil hakkas purskama linnale saatuslikuks saanud vulkaan. Vesuuvi purske tagajärjel mattusid Pompei, Herculaneum ja Stabiae tuha alla ning Pompei taasavastati u 1600 aastat hiljem juhuslikult kaevetööde käigus.

Hermeetilise tuhakihi all säilinud Pompei linna väljakaevamised algasid 18. sajandi II poolel. Paljud väljapuhastatud majade seinamaalingud eemaldati ja viidi Euroopa eri muuseumidesse või jäeti oma algsele kohale, kus neid võisid mõjutada saatuslikud loodusjõud. Välja kaevatud hoonete varemeid ja maalingutega seinu joonistasid aga täpselt üles kunstnikud, kes avaldasid need hiljem graafiliste lehtedena.

Euroopas taaselustus Pompei-stiilis interjööri kõrgmood 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi I poolel. Tartu ülikooli kunstimuuseumisse, Euroopa äärealal, jõudis see pisut hiljem. Aastal 1858 valmis Tartu ülikooli peahoone lõunatiib, kuhu sai uued ruumid ülikooli kunstimuuseum. Kunstimuuseumi toonane direktor, klassikalise filoloogia, esteetika ja kunstiajaloo professor Ludwig Schwabe (1835-1908) soovis muuseumi sisekujunduses kasutada Pompei-stiilis seinamaalinguid. Algul ei leidnud tema ettepanek ülikooli nõukogu poolehoidu, kuid ajapikku viis südikas ja antiikkunsti hästi tundnud mees oma idee siiski ellu. Ülikooli kunstimuuseumi näituseruumid on vaid üks näide 19. sajandil loodud sarnaste eramute ja avalike hoonete interjööride reas. Siinne ruumikujundus sai suuresti teoks tänu tihedatele sidemetele Saksamaaga, kus samuti viljeldi Pompei-stiilis maalinguid. Erksad seinad said suurepäraseks ja kõnekaks taustaks antiikkunstiteoste järgi valmistatud kipsskulptuuridele. Seinamaalingud teostas 1868. aastal kohalik maalermeister Thomas Friedrich Redlin Wilhelm Johann Karl Zahni (1800-1871) albumi järgi.

Lisaks W. J. K. Zahni litograafiliste lehtede on näitusel eksponeeritud ka Tartu Ülikooli kunstimuuseumi kogusse kuuluvad tööd Charles François Mazois` (1783-1826) albumist Les ruines de Pompéi ning tööd Tartu Kunstimuuseumi ja Eesti Kunstimuuseumi kogust.

Näituse koostasid Külli Valk ja Jaanika Anderson.
Kaastöö eest täname Hilkka Hiiopit ja Villu Plinki.

Karl August Senff - ülikooli esimene joonistusõpetaja

26. märts – 17. mai 2010

24. märtsil (vana kalendri järgi 12. märtsil) möödus 240 aastat Karl August Senffi sünnist. Näitusel „Karl August Senff – ülikooli esimene joonistusõpetaja“ sai vaadata Senffi maalitud ja erinevates graafikatehnikates valmistatud portreid, ülikooli joonistuskoolile koostatud õppematerjale ning tema loodud illustratsioone teadusväljaannetele.