Tulevad näitused

Rooma aareded ja Eesti

01.03.-31.05.2017

Kuraator: Mauri Kiudsoo (TLÜ arheoloogia teaduskogu)
Kujundaja: Maarja Roosi (TÜ multimeedia talitus)
Projektijuht: Jaanika Anderson (TÜ kunstimuuseum)

Näitusel eksponeeritakse ja tutvustatakse Eesti üht viimase aja olulisimat ja põnevaimat aardeleidu, mis koosneb peamiselt Rooma müntidest. 

Eestist viimastel aastatel avastatud Rooma pronksmündid osutavad kontaktidele Läänemere kaguranniku piirkonnaga. Kui Rooma keisririigi piiridest väljaspool kohtab arheoloogilises leiumaterjalis reeglina üksnes hõbemünte, siis Lääne-Balti kultuuriruumi muististes domineerivad sarnaselt Eestile selgelt pronksist sestertsid. Tõenäoliselt merevaiguga kauplemise tulemusel omandatud müntide maapõue jäämise aega seostatakse seal perioodiga 200–250 pKr.

2015. aastal avastati Eesti põhjarannikult Varudi-Vanakülast (end. Uhtna mõis Lääne-Virumaal) Kunda jõe lammilt Eesti suurim Rooma rahadest ja kohalikku päritolu ehetest koosnenud peitvara. Kuigi aare oli segamini küntud u 3 m2 suurusele alale, õnnestus leid arheoloogiliste päästekaevamiste käigus siiski tervikuna kätte saada. Peale põhjalikumat tutvumist leiumaterjaliga ja Rooma müntide atribueerimist sai uurijatele selgeks, et Varudi-Vanaküla peitleiu avastamist võib käsitleda kui üht märgilise tähtsusega sündmust, mis täpsustab nii mitmeidki seni oletusliku iseloomuga või lausa spekulatiivseid väiteid.

Märts oli Antiik-Rooma esimese kalendri järgi aasta avakuu. Seetõttu keskendub Tartu Ülikooli kunstimuuseum märtsis uute antiikkultuuriga seotud avastuste ja leidude tutvustamisele Eestis.

01.03 kl 17.15 Mauri Kiudsoo. Rooma mündid ja Eesti.
08.03 kl 17.15 Ester Oras. Kavastu pronkslamp - loodusteaduslike uuringutega põneva muinasaegse looni.
15.03 kl 17.15 Risto P. Koovit. Kõlisev raha roomlase kukrus.
21.03 kl 17.15 Volli Kalm. Hannibali Marss ajalukku.

 

Narva metseenid. Lavretsovide kunstikogu

Alates mai 2017

Suvehooajal on Tartu Ülikooli kunstimuuseumis võimalik näha esmakordselt 2016. aastal Tallinnas Eesti Kunstimuuseumi Mikkeli muuseumis eksponeeritud näitust „Narva metseenid. Lavretsovide kunstikogu“. Lavretsovide kunstikogu moodustab olulise osa Narva muuseumi väliskunstikogust ja on ühtlasi suuremaid vene kunsti kogusid Eestis. Eesti Kunstimuuseum tutvustab näitust järgnevalt: 

Lavretsovide kogu, mille metseen Sergei Lavretsov (1825–1906) koos oma Rüütli 104 asuva maja ja varaga endanimelise muuseumi ülalpidamiseks Narva linnale pärandas, on Eesti oludes väga erandlik. Sergei ja Glafira Lavretsovi kogusse kuulus lisaks kujutavale kunstile ka tarbekunsti, kultuuriloolisi ja etnograafilisi esemeid, mineraloogilist ja zooloogilist materjali. Kogu tuumikuks ja olulisimaks osaks oli ja on ka praegu maalikollektsioon. Lavretsovid ostsid kunstiteoseid oma arvukate Venemaa ja Lääne-Euroopa reiside ajal Peterburi näitustelt, kunstnike ateljeedest (sh Ivan Aivazovskilt) või kunstikaupmeestelt, kuid oluline oli ka kohalike eesti kunstnike toetamine nii ostude kui stipendiumide kaudu. Nende hulka kuulusid nii Peterburis akadeemilist haridust saanud väljakujunenud kunstnikud (Peeter Heller, Nikolai Semjonov, Nikolai Lund, Eduard Verber), kui ka oma õppe- ja loometee alguses olevad noored kunstnikud (Peet Aren, August Jansen, Ado Vabbe jt). (Allikas: Eesti Kunstimuuseum)

Fotol: Carl Gottlieb Venig. Julius Caesar ja Kleopatra. 19. saj. Narva muuseum