Püsiekspositsioon

Tartu Ülikooli kunstimuuseum eksponeerib ainsana Eesti muuseumidest antiikkunsti

Muuseumi püsinäituse moodustavad skulptuurid – kreeka arhailise, klassikalise ja hellenistliku kunsti paremate tööde originaalsuuruses kipsjäljendid. Need on ostetud ülikooli kunstimuuseumile 1860. aastatel Inglismaa, Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia muuseumidest, et panustada tudengite kunsti-, ajaloo- ja kultuuriteadmistesse.

Ekspositsiooni taustaks on pompei stiilis ornamentaalsed maalingud saalide seintel. Pompei stiilis maalingud on tehtud 1868. aastal, mil muuseum kolis oma praegustesse ruumidesse ülikooli peahoone vasakus tiivas. Tegemist on vanima spetsiaalselt muuseumi jaoks kujundatud interjööriga Eestis. Seinamaalide aluseks olid 1827–1859 ilmunud saksa kunstniku Wilhelm Zahni  jooniste järgi loodud litograafiatehnikas lehed. Värvilised seinamaalid tehti selleks, et paremini eksponeerida muuseumi valgeid kipsvalandeid.

Kunstimuuseumis saab näha ka mitmeid iidseid originaale: Egiptuse muumiat, münte, vaase, savilampe ning kiilkirjatahvleid. Alates 2017. aastast on kõik muumiad eksponeeritud unikaalses muumiakambris

Püsiekspositsioonis on väljas ka haruldane filosoof Immanuel Kanti (1724–1804) surimask, mida on maailmas teadaolevalt vaid kaks.