Põnevaid fakte

Mükeene lõvivärav Tartu Ülikooli kunstimuuseumis

1. Milline kunstimuuseumi skulptuur on ujunud Peipsi järves?
Kunstimuuseumi direktor Ludwig Schwabe tellis Mükeene Lõvivärava kipskoopia, mis toodi rongiga Petserisse ning sealt edasi üle Peipsi järve jää Tartusse. Natuke enne Eesti kallast vajus kaarik läbi jää. Järves supelnud skulptuuri sai imetleda kunstimuuseumi rohelises saalis.

2. Milline kunstimuuseumi museaal on vanem kui 4000 aastat?
Muuseumi kõige väärikama vanusega esemeks on Uri III (21. saj eKr) dünastia aegne sumeri savitahvel, mis valmis 2046. aastal eKr. See on tavapärane majandusdokument, millel on kirjas andmed maja ehitamiseks kulunud aja ning materjali kohta.

3. Tartu Ülikooli kunstimuuseumis asub surimask, mis on üks kahest maailmas siiani säilinud selle suurmehe surimaskist. Kelle surimask see on?
Kunstimuuseumi sinises saalis saab näha kuulsa saksa filosoofi Immanuel Kanti surimaski, mis on üks kahest Kanti praeguseni säilinud surimaskist. Kant suri 1804. aastal ning Königsbergi kunstikooli professor A. Knorre tegi kolm surimaski. Teine säilinud mask on Berliini Ülikooli kogus.

4. Millise kunstimuuseumile kuuluva museaaliga saab tutvuda röntgenpildi abil?
Kunstimuuseumi rohelises saalis paiknevas pruunikast savist anumas on niidiga kinni seotud ovaalne lõuendist pakike, mille sees on linnu muumia. Neid linde peeti muistses Egiptuses pühaks, mistõttu neid mumifitseeriti ja ohverdati jumalatele. Aastal 2004 tehti anumale koos iibise muumiaga röntgenoloogiline läbivalgustus, mis tuvastas linnu olemasolu ning kunstimuuseumis saab samalt röntgenpildilt näha linnu skeletti.

5. Millises linnas leidunud maalinguid on kasutatud eeskujuks kunstimuuseumi kaunite seinte puhul?
Antiikaja vaimu peegeldamiseks ning valgete kipsskulptuuride ilmekamaks eksponeerimiseks kujundati ruumid 1868. aastal Pompei stiilis. Näitusesaalide värvigamma ja dekoor järgib üsna täpselt muistsest Pompeist välja kaevatud seinamaalinguid. Maalingute teostamist, mille aluseks olid 1827–1859 ilmunud värvilised W. Zahni litograafialehed, juhendas muuseumi direktor ja tunnustatud arheoloog Ludwig Schwabe (1835–1908). Maalingute valmistajaks oli Tartu maalermeister F. Redlin, kes kohandas maalingud muuseumiruumidele sobivaks.

6. Kas tõesti kõik kunstimuuseumi skulptuurid on valged?
Kunstimuuseumi punasesse saali sisenedes jääb silma, et ukse kohal katab Parthenoni templi friisi ühte osa värvitud klaas. Sellega soovime näidata seda, kuidas Antiik-Kreekas nägid skulptuurid ja reljeefid välja värvitult. Kujud ei olnud ainult kahvatult valged või pronksikarva, vaid nägid välja justkui päris inimesed. Rohelises saalis saab näha kahte väikest koret, millest üks on värvitud ja teine mitte.

7. Millised ülikooli sisehoovi elanikud häirisid kunagi loengupidamist?
19. sajandi algul pidasid ülikooli teenrid ülikooli sisehoovis oma linde ja pudulojuseid, kes armastasid tugevat kisa teha. Seetõttu kaebasid mitmed professorid rektorile, et kuke kiremise ja muu müra taustal on väga raske loenguid pidada.

8. Mis tekitas ülikooli peahoone pööningul karistust kandvates tudengites hirmu?
Peahoone pööningul paiknes viis kartserit, kus nurjatud tudengid oma karistust kandsid. Kõige ebameeldivamaks peeti seal rotte, kes tänu heale elule olid tihtilugu väiksema kassi mõõtu.

9. Miks ei tahtnud habemekandja tudeng ülikooli pedelliga kohtuda?
Habe oli märk revolutsioonilisest mõtlemisest, mida keiserlikus ülikoolis kardeti. Säärane tudeng võis saada ajamata habeme eest mitmepäevase kartserikaristuse.

10. Kes õppisid peahoones „põrgus“?
Peahoone „põrguks“ kutsuti keldris asuvaid keemikute ruume.

11. Mida hoiti peahoone koridoride pisikeste uste taga 200 aastat tagasi ja mida seal praegu hoitakse?
Enne keskkütte paigaldamist eelmise sajandi keskel hoiti nende uste taga küttepuid, mida oli uste kõrval olevatesse ahjudesse mugav panna. Tänapäeval on need ruumid kasutusel koristusvahendite hoiustamiseks ja niisama laoruumidena.

12. Keda kutsusid üliõpilased „puudliks“?
Puudliks kutsusid üliõpilased pedelli ehk ülikooli politseinikku.

13. Mis on ülikooli kunstimuuseumil pistmist Raadi mõisaga?
Ülikooli kunstimuuseumi graafikakogus on üle 6000 lehe, mis suuremas osas pärinevad Raadi mõisa kunstikollektsioonist. Kogu jõudis Tartu Ülikooli 1920. aastatel ning selles leidub väärikaid lehti 15.–18. sajandi Euroopa meistritelt (Dürer, Pollaiuolo, Ugo da Carpi, Ostade, Hogarth jt) ning jaapani puulõikeid. Nende esemetega saab tutvuda kunstimuuseumi ajutistel näitustel.

14. Miks tahavad turistid alati tulla ülikooli aulat vaatama?
Aula on ülikooli kauneim siseruum, kus pärast avatseremooniat 31. juulil 1809. aastal on tähistatud peaaegu kõiki ülikooli suursündmusi. Seal toimuvad akadeemilise aasta avaaktused, lõpetamistseremooniad, kaunid kontserdid ja huvitavad loengud. 19. sajandil kõneldi aulast kui suurest ja maitsekast saalist, mida Tartust läbisõitvad inimesed võimalusel ikka külastasid. Siin on mänginud kuulsad pianistid, nagu F. Liszt, C. Schumann ja A. Rubenstein, ning kõnelenud Rootsi kuningas Karl XVI Gustav ning Tema Pühadus XIV dalai-laama.

15. Mis asus veel saja aasta eest peahoone fuajees, praeguste teaduskondade tahvli asemel?
19. sajandil paiknes peahoones, praeguste teaduskondade tahvli asemel, must tahvel, kuhu üliõpilase nime kirjutamine oli üks akadeemiline karistus reegleid rikkunutele. Selleks pidi üliõpilane aga olema parandamatu reeglite eiraja, kuna enne tahvlile nime jõudmist ootasid teda viis karistusastet, mis hõlmasid nii noomitusi kui ka kinnipidamist kartseris.