Näitused

Maali Lahkamine. G. F. Parroti portree.

05.07.-03.09.2017 T-P kl 10-18 vanas anatoomikumis Lossi 38

Kuraator: Ingrid Sahk (Tartu Ülikooli kunstimuuseum)

Kujundaja: Madis Liplap (Tartu Kõrgem kunstikool)

Näitusel „Maali lahkamine. G.F.Parroti portree“ saab esmakordselt näha Franz Gerhard von Kügelgeni maalitud portreemaali Tartu ülikooli kuulsast rektorist ja füüsikaprofessorist Georg Friedrich Parrotist. Maali peeti kadunuks kuni 2016. aastani, mil see tänu õnnelikule juhusele jõudis USAst tagasi Eestisse ning kuulub nüüd Tartu ülikoolile.

Parroti portreemaal läbis 2017. aastal konserveerimise ning tehnilistes uuringutes võrreldi maali teiste ülikoolile kuuluvate kunstnik Kügelgeni maalitud portreedega, mis on samuti näitusel eksponeeritud. Pigmendiproovide, lõuendikiu analüüsi, infrapuna ülesvõtete jt meetodite eesmärgiks oli leida kinnitust eeldusele, et taasleitud maali autoriks on Franz Gerhard von Kügelgen ning see on maalitud 19. sajandi alguses. 

Näitusel „lahatakse“ Parroti portreed mitmest vaatenurgast, avades nii Parroti portree minevikku kui ka maali valmimise, kadumise ja leidmise lugu.  Lisaks tutvustatakse külastajatele ka maalidega läbiviidud erinevaid tehnilisi uuringuid, meetodeid ja tulemusi. Emotsiooni lisab veel ka näituse asupaik – ajalooline ja põnev vana anatoomikumi rotund.

Näitusega tähistatakse Georg Friedrich Parroti 250. sünniaastapäeva ning sellega kaasnevad ka publikuprogrammid. 

Rooma mündiaarded ja Eesti

01.03.-31.05.2017

 

Kuraator: Mauri Kiudsoo (TLÜ arheoloogia teaduskogu)
Kujundaja: Maarja Roosi (TÜ multimeedia talitus)
Projektijuht: Jaanika Anderson (TÜ kunstimuuseum)

Näitusel eksponeeritakse ja tutvustatakse Eesti üht viimase aja olulisimat ja põnevaimat aardeleidu, mis koosneb peamiselt Rooma müntidest. 

Eestist viimastel aastatel avastatud Rooma pronksmündid osutavad kontaktidele Läänemere kaguranniku piirkonnaga. Kui Rooma keisririigi piiridest väljaspool kohtab arheoloogilises leiumaterjalis reeglina üksnes hõbemünte, siis Lääne-Balti kultuuriruumi muististes domineerivad sarnaselt Eestile selgelt pronksist sestertsid. Tõenäoliselt merevaiguga kauplemise tulemusel omandatud müntide maapõue jäämise aega seostatakse seal perioodiga 200–250 pKr.

2015. aastal avastati Eesti põhjarannikult Varudi-Vanakülast (end. Uhtna mõis Lääne-Virumaal) Kunda jõe lammilt Eesti suurim Rooma rahadest ja kohalikku päritolu ehetest koosnenud peitvara. Kuigi aare oli segamini küntud u 3 m2 suurusele alale, õnnestus leid arheoloogiliste päästekaevamiste käigus siiski tervikuna kätte saada. Peale põhjalikumat tutvumist leiumaterjaliga ja Rooma müntide atribueerimist sai uurijatele selgeks, et Varudi-Vanaküla peitleiu avastamist võib käsitleda kui üht märgilise tähtsusega sündmust, mis täpsustab nii mitmeidki seni oletusliku iseloomuga või lausa spekulatiivseid väiteid.

Märts oli Antiik-Rooma esimese kalendri järgi aasta avakuu. Seetõttu keskendub Tartu Ülikooli kunstimuuseum märtsis uute antiikkultuuriga seotud avastuste ja leidude tutvustamisele Eestis.

01.03 kl 17.15 Mauri Kiudsoo. Rooma mündid ja Eesti.
08.03 kl 17.15 Ester Oras. Kavastu pronkslamp - loodusteaduslike uuringutega põneva muinasaegse looni.
15.03 kl 17.15 Risto P. Koovit. Kõlisev raha roomlase kukrus.
21.03 kl 17.15 Volli Kalm. Hannibali Marss ajalukku.