Ikoon

Muuseumi ikoonikogu kujunes 1970.–1980. aastatel riiklikest annetustest, sisaldades ikoone 18. sajandist kuni 20. sajandi alguseni.

Ikoonikogu on eripalgeline, peegeldades vene hilise ikoonimaali tüüpilisemaid ilminguid: vanu meistreid matkivat kaanonitruud ikoonimaali, lihtsakoelist talupoeglikku laadi, suurlinnade kõrgetasemeliste töökodade tööd ja Lääne-Euroopa kunstistiilide mõjutusi.

Kogus on väiksemamõõdulised kodudes kasutusel olnud puitikoonid ja sõdurite ikoonid, samuti metallist teekonnaikoonid ning mõned käsiristid.

Ikoonide hulgas on kõige enam Püha Nikolause ja valitud pühakute ikoone, Kristus Pantokraatori ja vene eri linnade Jumalaema ikoone. Haruldasemad on Ristija Johannes Kõrbeinglina, mõned Vana Testamendi kirjakohtadele tuginevad ikoonid ja kristluse algaastate imetegusid kujutavad ikoonid.

Eelkäija Johannes Kõrbeinglina Tartu Ülikooli kunstimuuseumis