Ajaloost

1803. aastal ülikooli juurde asutatud kunstimuuseum kolis peahoonesse 1809. aastal. Loengute ilmestamiseks ja üliõpilaste kunstimaitse arendamiseks loodud muuseum oli selleks ajaks direktor professor Karl Morgensterni (1770–1852) juhtimisel kogunud märkimisväärse hulga kunstiobjekte.

Gabriela Liivamägi foto

Tartu Ülikooli kunstimuuseum esindas toona universaalset tüüpi muuseumi, mille kogud olid valgustusajastule iseloomulikult mitmekesised. Koguti gravüüre, maale, joonistusi, Egiptuse ja Idamaade muistiseid, münte ja gemme ning nende kipsist jäljendeid, antiikkunsti originaale ja koopiaid.

19. sajandi keskel spetsialiseerus muuseum ainult antiikkunsti kogumisele. Sihipäraselt ja süsteemselt hakati tellima kipsvalandeid antiikkunsti parimatest näidetest ning võimaluste piires osteti paralleelselt antiikkeraamikat.

Alates 1868. aastast paikneb muuseum ülikooli peahoone vasakus tiivas. Sellest ajast pärinevad ka Pompei stiilis seinamaalinguid.

Pompei seinamaalingud Tartu Ülikooli kunstimuuseumis

1915. aastal evakueeriti Esimese maailmasõja eest kunstimuuseumi originaalide kogud, mis tähendab, et muuseum jäi vaesemaks müntide, antiikvaaside, Egiptuse muististe ja hulga teiste objektide võrra. Pärast seda ei tegeletud enam aktiivse kogumistööga, vaid kogu on täienenud tänu kingitustele.

Tänapäeval on kunstimuuseum värviline ja kunstiküllane saareke ülikooli peahoones, kus leidub nii õpetlikku kui ka loomingulist tegevust perele, tudengile, kooliõpilasele, lasteaialapsele, turistile ja konverentsikülalisele. Pakume võimalust külastada veel ülikooli aulat ning pööningukorrusel asuvat ajaloolist tudengikartserit.